Ristikivi ja intervjuud: mälestused kaasaegsetelt

Karl Ristikivi pärimus ei koosne üksnes raamatutest, kirjeldustest ja kronoloogilistest elutähtedest. Intervjuud tema kaasaegsetega lisavad sellele inimese hääle: argipäeva harjumused, mõttemaailm ning suhted kirjandusliku ja ühiskondliku keskkonnaga. Nii saab biograafilist faktist eristada seda, kuidas Ristikivi ise oma aega ja loomingu ajaloolist tausta käsitles.

Tagasivaatavad mälestused on samuti väärtuslikud, kuid nende kaudu jõuab meieni tänapäevane kujutlus Ristikivist. Mälestaja võib lisada täpsustusi, kujutada ajastut meeldivamaks või seostada elanud inimesi hilisemate arusaamistega. Seetõttu tuleb kuutleda nii elusaegseid päringuid kui ka tema surma järel tehtud intervjuusid ning võrrelda nende üksikasju teiste ajalooliste allikatega.

Elusaegsed päringud ja nende piirid

Ristikivi elusaegsetes päringutes küsiti tema arvamusi, kirjanduslikke eelistusi ja igapäevast elu. Vastused näitavad, kuidas kirjanik sidus oma töö kirjastuse, teatri ja avaliku eluga. Küsimuste valik kuulub samuti ajaloolisse konteksti: küsiti seda, mis oli ajastul oluline ja kuidas vastuse andmine võis mõjutada kollektiivset kujutlust tema tegevusest.

Kirjanduslik taust aitab vastuseid tõlgendada. Ristikivi töö teatri ja ajakirjanduse juures kujundas tema vaatlusviisi ning sidus kirjeldused ühiskondlike tähelepanekutega. See aitab mõista, milliseid teemasid ta valis ja kuidas ta suhtus kirjanduse ülesandesse.

Elusaegne intervjuu annab biograafiale inimliku mõõdu, kuid ei kõrvalda vajadust kontrollida kuupäevi ja nimetusi. Intervjuu tuleb käsitada ühe hääle, mitte kogu ajastu või kogu Ristikivi loomingu tõendina. Vähemalt sama oluline on säilitada info selle kohta, kes küsis, millal ja mis eesmärgil.

Mälestuste erinevad ajakihid

Mälestused ei teki ühesugusel hetkel. Ühed pärinevad Ristikivi eluaegsetest kohtumistest ja päringutest, teised tema surmajärgsest suhtest kaasaegsetega. Kolmandad on kujunenud pikema aja jooksul ning põhinevad mitmel erineval kordamõtlemisel. Nende ajakihide eristamine aitab näha, millal mälestus tekkis ja millise ühiskondliku keskkonnaga see on seotud.

Pärast 1968. aastat tehtud intervjuudes rääkisid kaasaegsed Ristikivi harjumustest, suhetest ja ühiskondlikust taustast. Vana päringu vastus võib sellisel juhul kõlada teisiti kui algsel kuulamisel, sest mälestaja on saanud uusi kogemusi ning hilisemad arusaamad võivad varasemaid muljeid ümber kujundada. Seetõttu tuleb eristada sündmuse kujutamist selle hilisemast tõlgendusest.

Vastuolud ei tähenda tingimata ühe tunnistuse ebausaldusväärsust. Need võivad näidata, et sama kogemus on eri inimestel erinevalt meelde jäänud. Üksikute faktide kõrval tuleb säilitada ka sellised erinevused, sest just nemad aitavad mõista Ristikivi vastuvõtu mitmekihilisust.

Iseloom ja kirjanduslik taust

Mälestustes ilmnevad Ristikivi terav tähelepanek, kuulmisviis ja soositus selle suhtes, et ta ei olnud üksnes tegevuste registreerija. Ta nägi inimeste omavahelisi erinevusi ning võttis kujutamisel arvesse ka nende võimalikku vastuolu. Üksnes ajastu üldistustega sellist iseloomu ei selgita, kuigi ka üksik iseloomulik märkus ei anna täielikku pilti.

Mälestuste ja teksteide kõrvutamine avab huvitava vastavuse. Novelli Tallinn linn kujutab mälupaigana, romaan Tricolor seob inimese kõikumisi võõraste keskkondadega ning Tuhatules avab sõja ja inimliku vastupidavuse teema. Kõrbo peremees nihutab tähelepanu tagasi maakodu ja selle piiridele. Elanud inimeste kirjeldused võivad aidata näha, milliseid kogemusi Ristikivi oma kirjeldustesse tõi.

Siiski ei tohi ühtegi mälestust võtta teose ainsa tõlgendusklahusena. Mälu võib keskenduda ühele iseloomulikule hetkele, kuid kirjandus võib olla loodud aastakümneid enne või pärast seda. Tekst ja tunnistus tuleb seetõttu käsitleda vastastikku valgustavate, kuid teineteisega mitte asendatavate allikatena.

Arhiiv, tõendus ja vastutus

Intervjuude tõendiväärtus kasvab säilitamise täpsusega. Oluline on teada kuupäeva, kohta, osalejate nimesid, küsimuste sõnastust ja võimalikke katkestusi. Heli- või videosalvestuse puhul aitab taust teada, millised tehnilised või helilised tingimused mõjutasid vastuseid. Arhiivis ei peaks kaduma ka info selle kohta, kes on materjali loovutanud.

Kirjad, päevikud, ajalehtede väljavõtted ja perekonnas säilinud fotod toetavad mälestusi, kuid neil on teised eesmärgid. Poolik kiri ei pruugi sisaldada kogu konteksti ning ajalehe küsitlus võib keskenduda ühele huvitavale teemale. Neid dokumente tuleb samuti tõlgendada oma algse funktsiooni valguses, mitte käsitada valmiva ajaloolise tõendina.

Kaasaegse inimese mälestuse avaldamine nõuab vastutust. Intervjueeritavate ja nende pereliikmete privaatsus, lubatud kasutusala ning võimalikud eksitavad tõlgendused tuleb arvesse võtta. Mõnikord on olulisem säilitada materjali turvaliselt kui avaldada selle kõik detailid kohe.

Linn, selts ja elav pärand

Ristikivi linnaelust rääkides võib Tallinna linnapilti kõrval vaadelda ka tänapäevast keskkonda, kus kirjanduslikud kihid on kergemini jälgitavad. Ajalooline kvart, kohvik, tee või ühistus võib anda mälestusele konkreetsed mõõtmed. Nii muutuvad kaasaegsete tunnistuste fragmendid seotuks Ristikivi tegevuskohaga.

Kirjanduslikud õhtud, esitlused ja ajalehtede arutelud moodustavad teise kihi. Avaliku lugemise mälestused näitavad, kuidas Ristikivi loomingut vastuvõeti ja kuidas kirjanik suhtes lugejatega. Need kogemused näitavad, et tema tee avalikkuse juurde ei olnud ühesugune kogu kirjandusliku karjääri vältel.

Elav pärand vajab kohta, kus seda puudutavaid inimesi ja dokumente koondada. Karl Ristikivi Seltsi ülesande juurde kuulub selliste mälestuste, perekondade kogude ja elulooliste kokkuhoid. Noorte lugejate kaasamine võib aidata siduda isiku ja tema teosed tänapäevase lugejaga, säilitades samuti nende vana pärandi väärtust.

Intervjuude võrdlusväärtus

Ükski allikavorm ei asenda teist. Elusaegne sõna näitab kirjaniku oma ajastukäsitlust, hilisem mälestus avab iseloomu ja keskkonna ning arhiivimaterjal võimaldab tõendeid omavahel kokku sobitada. Võrdlus näitab, kuidas erinevate küsimuste vastused täiendavad teineteist.

Allika vorm	Peamine tugevus	Võimalik moonutus	Sobiv uurimisülesanne
Elusaegne intervjuu	Vahetu häälus ja kirjaniku ajastukäsitlus	Ajastu normid ning toimetaja kujundus võivad piirata vastuseid	Võrrelda enesepilti ajalehe kajastusega
Tagasivaatav intervjuu	Lisaab harjumusi, suhteid ja mõttemaailma	Mälu võib ajastada, täiendada või pehmendada	Taastada elukeskkonna piison
Kirjasõnaline memoraad	Täpsustab kuupäevi, teeneid ja kohtumisi	Žanr ja vastuvõtja võivad kujutust mõjutada	Kontrollida biograafilisi üksikasju
Arhiivi- ja muuseumimaterjalid	Seovad tunnistuse koha, aja ja teiste allikatega	Piiratud valim võib soodustada liiga kitsast üldistust	Dokumenteerida ja publitseerida päritolu
Tänapäevane suuline päring	Toob uusi tõlgendusi ja säilitab elava pärandi	Vastaja kohanemine ja kuulajate ootus võivad kujundada vastust	Koguda uusi tunnistusi säilitamiseks

Kui eri ajakihid ja allikavormid asetada kõrvale, ei kujune Ristikivist valmis müüt, vaid ajalooliselt täpsem pilt. Eluskuulnud inimese mälestused, kujutatud teosed ja säilinud tegevuse jäljed saavad ühes narratiivis kohtuda. Karl Ristikivi Seltsis loodud keskkond selleks sobib, sest ühendab lugejaid, uurijaid ja perekondade kogusid.