Ristikivi ja meestegelane: mehelikkuse kujutamine

Ristikivi meestegelased ei moodusta ĂŒhtset galerii uniformseid kangelasid. Nad on meremehed, sĂ”durid, töölised, peremehed, mĂ”tlejad ja kartjate keskelised. Nende vÀÀrsus vĂ”ib pĂ”hineda tugeval kehal, oskustel, vaikmisel vĂ”i vĂ”imel taluda lööki. Samal mehel vĂ”ib aga kaasas olla ebakindlus, intiimsed sidemed ning teise inimese eest vastutuse koormus. Selline vastuolu muudab mehelikkuse nĂ€htavaks kihiks, kus vĂ€line roll ei pruugi vastata sisemisele seisundile.

Mehelikkus kujuneb Ristikivi loomingusis suhtes ĂŒhiskonnaga, tööga, sĂ”jaga ja lĂ€hisomastikuga. VĂ€line kĂ€itumine nĂ€itab sageli, mida mees peab endast nĂ€itama, kuid keha, huumor ja mĂ€lu paljastavad teistsuguseid tĂ”elisi motive. SeetĂ”ttu on oluline eristada tegelikku meest ideaalsest mehepildist. Üksnes jĂ”u, individualismi ja vastupidavuse ĂŒlistamine jĂ€taks kĂ”rvale palju rikkalikuma pildi meesolekust.

Mehelikkuse mitu kuju

Ristikivi kirjeldab mehelikkust eri vanade ja eri elukogemustega meeste kaudu. Meremehe kĂ€sitsi Ă”petatud tihedus, sĂ”duri kord, töölise rahulikkus ja mĂ”tleja erksus ei ole samavÀÀrsed. Ühegi rolli juures ei saa mees tĂ€ielikult varjata oma minevikku, kuigi just mineviku varjamine kuulub sageli mehelikkuse sotsiaalsesse koodi.

Mask aitab mehele toimida kindlalt, kuid tekitab ĂŒhtlasi kahesust. Autentne ja esitatav mina ei pruugi kokku klappida: mees vĂ”ib teistes nĂ€idata enesekindlust, kui eräžèƒœèŻŽ ise vastu tuleb. Sellise vastuolu kujutamisel muutub vaikimine mitmetĂ€henduslikuks. See vĂ”ib vĂ€ljendada tugevust, hĂ€bi, hoolt, kartust vĂ”i lihtsalt vĂ”imet leida sĂ”nu.

Oluline pole seega ĂŒksnes see, kas mees vastab ajastu nĂ”uetele. Ristikivi huvitab, kuidas mees kannab oma valikute tagajĂ€rgi. Ta vĂ”ib jÀÀda vÀÀriliseks, jĂ€ttes mĂ”ttetusse vĂ”i laastas korda kahjustama; vĂ”ib ta ka kaotada oma kuju, hoolimata teistest inimestest. VÀÀrisus kujuneb suhtes, millest ta jĂ”uab loobuda ja millest ta hoiab kinni.

Töö ja mehe vÀÀrisus

Töö annab Ristikivi meestegelastele selguse. See Ôpetab oskusi, nÔuab vastu pidamist ja paigutab inimese kindlasse pÀevakorda. Meremeestel, sÔduritel ja tav töölistel on erinevad tegevused, kuid kÔigi puhul muudab töö keha tööriistaks. KÀed, selg, lihased ja keskendumine vÀljendavad vÔimet olla seal, kus tuleb vastutada.

„Õhtud Toomas KĂŒĂŒni poolel“ ja „HĂ”bevalgge“ nĂ€itavad, kuidas töövĂ”ime vĂ”ib pooldada inimese privaatse elu. Merediscipliin ja sĂ”jaline ĂŒlesanne nĂ”uavad tĂ€psust, kuid ei vabasta tegelastest vastutusest. Kihnu JĂ”nn tugevus saab kĂ”rvale jĂ€tta tema mĂ€lud, kahtlused ja lĂ€hisomastikuga seotud kaod. VĂ”imekas tegelane ei ole selle raskuse tĂ”ttu vĂ€hem mehelik; pigem avabub nĂ€htavale teine pool tema iseloomust.

Ristikivi kirjeldab tööd ka kui ahelana. Korduv ĂŒlesanne vĂ”ib anda elule stability, kuid vĂ”ib vĂ€hendada mĂ”ttete liikumisvaba ja muuta inimese ĂŒksnes kohustuste tĂ€itjaks. Mehelikkuse proov seisneb selles, kas suudab oskus ja vĂ€simus sĂ€ilitada ka vastutuse enda vÀÀrtuste eest. SeepĂ€rast muutab fĂŒĂŒsiline toime vahel teadmata sisemise vĂ”imekuse ning vastupidi vĂ”ib sĂ”naline selgus nĂ€idata, et vĂ€line jĂ”ud on ĂŒletatud.

Saladused muudavad mehe kuju

Mehe saladus ei ole Ristikivi tekstis ĂŒksnes iseloomu puudulikkus. See vĂ”ib kaitsta kedag solvatuse, teise inimese vĂ”i enda vastuande eest. Salgus peitub minevikuvĂ”ime, mida avalikuks tehes muutuks suhe ĂŒmbritsevatega. MĂ”nikord hoiab mees varjatuks lootuse, teistel juhtudel alahinnates enda mĂ”ju teistele. Sellist taustavalduste ja varjatud teemade kujutamist aitab lĂ€hedalt vaadelda saladuste ja paljastuste dĂŒnaamika.

Paljastus ei too alati vabanemist. See vÔib panna mehe kimbule uue rolli, nÀhtamatuks jÀÀda kÔrvalistele vÔi murdada suhte, mille vÀÀrtus pÔines ebateadusel. Huumor ja eneseliialgus vÔivad varjata hirmu, kuid teistele mÔned teadmised mÔjuvad tÔena. Ristikivi meestegelase tÔelisus paljastub seetÔttu just vastuolus tema vÀlimise enesekindluse ja sisemise ebakindluse vahel.

SÔprade ja vÔrelaste vaheline solidaarsus saab samuti hoida koos minevikuga. Koosolekud, mÀlestused ja jagatud intriigid loovad meestele omaenda pÔhjenduse. VÔib teist vaadelda ohtliku vÔi rumalana, kuid koosnes lahkunud vÔi vÀÀriseetud mehega on kogukond teistsugune. Mehelikkus saab siin tÀhendada valmisolekut vastutada oma sÔnade eest, isegi kui varasem usaldus on kadunud.

Intimiteet ei jÀÀ mehelikkuse piiridest vÀlja

Ristikivi mehed on sageli vÀhemalt tunnetuspoolt ettevaatlikud. RÔÔkumine, haletsus ja mure vÔivad jÀÀda poolikuks lauseks, kuid naaber saab nÀha tagatuid tÀhendusi. See vaikimine ei tÔenda tingimata tugevust. MÔnikord vÀljendab see kasvatust, mÔnikord pelg, et tunde vÀljendamine muudab mehe teistele koormaks.

Peremehe, isa ja abikaasa rollid avavad vastupidise kĂŒsimuse: kas mees suudab hoolt kanda, vĂ”ttes vastuse koormaks ka endi haavatavuse? LĂ€hedane inimine sunnib teda arvestama keha piire, vanust ja vastastikmĂ”ju. Ta ei saa tĂ€ita meheideaali ainult kestuse ja vaikimisega. Usalduslikkus, leppimine ning vĂ”ime vastu vĂ”tta hoolt muutuvad mehelikkuse osadeks.

Töö ja pere vĂ”ivad konkureerida, kuid Ristikivi ei kujusta neid tĂ€ielikult eraldi sfÀÀrina. Koju naasv mees kannab endas sĂ”ja, töökohta vĂ”i ĂŒhiskondlikku stressi; kodune ruum muutab aga poliitilise ja fĂŒĂŒsilise kogemuse isiklikuks. Intimiteet nĂ€itab, et mehelikkuse kĂ”ige kehtivam tunnus vĂ”ib olla teise eest vĂ”etud vastutus, mitte suutmine ĂŒksi toime tulla.

Aeg, mÀlu ja pÀrand

SĂ”da ja ĂŒhiskondlikud murrangud annavad Ristikivi meestegelastele erineva tĂ€henduse. Noor sĂ”dur vĂ”ib tunduda, et vĂ”imalused on kinni suletud; keskeas mehel on kogemus, mis ei sobitu avalikuks ajaloo kujutlusse. Vana mehe mĂ€lu vĂ”ib muuta endise julguuse rahutuks detailiks. Mehelikkus ei koonustu siiski kangelasmĂ€lestusega, vaid hĂ”lmab ka viisi, kuidas mees oma ebaĂ”nnestusi ja kaotusid meenutab.

Aeg muudab ka vĂ”imu. Keha, mis kunagi tagas suure vastupidavuse, muutub sĂ”ltuvaks teiste abist. Nooruse tugevus ja vanuse mĂ”tlikkus ei anna ĂŒhtset mudelit. Ristikivi mehed peavad leppima sellega, et kunagi tĂ€idetud kohustus ei mÀÀra enam nende vÀÀrtust. PĂ€risolu seisneb vĂ”imes anda elule uus tĂ€hendus, mitte kinni jÀÀda endise rolli juurde.

Sellest tuleneb mehelikkuse kujutamise rikkus Ristikivi loomingus. Kangelaslik jĂ”ud ilmneb koos haavatavusega, autoriteet koos vastutusega ning vÀÀrsus koos vĂ”imalusega langeb. Karl Ristikivi Seltsi loengud, arutelud ja uurimistööd aitavad seda mitmekihist pĂ€randit hoida elavana, sidudes iseloomu analĂŒĂŒsi eluloo, keele ja ajaloo uurimisega.