Karl Ristikivi keelte ja kultuuride ristteel

Karl Ristikivi loomingut võib lugeda eesti kirjanduse osana, kuid tema vaimne maailm ulatub kaugemale ühest keelest ja ühest kultuuriruumist. Euroopa ajalugu, religioon, rännakud, pagulus ning eri rahvaste lood moodustavad tema teostes tiheda võrgustiku, kus võõrkeel ei ole pelgalt suhtlusvahend. See on ka mälu, võõrsil olemise ja teise vaatepunkti kandja.

Ristikivi põlvkonda kujundasid nii eestikeelne haridus kui ka kokkupuuted Euroopa kirjanduse ja kultuuriga. Hilisem elu Rootsis lisas sellele veel ühe olulise tasandi: eesti keel jäi loomingu põhikeeleks, kuid igapäevane keskkond oli rootsikeelne ning lugemisvara rahvusvaheline. Nõnda sündis kirjanik, kelle tekstides põimuvad kodune keeleruum ja avar euroopalik horisont.

Mitmekeelsed mõjutused ei tähenda alati seda, et teoses leidub palju võõrkeelseid lauseid või otseseid tsitaate. Sageli avalduvad need kujundites, nimevalikus, ajaloolises taustas, žanritunnetuses ja selles, kuidas tegelased tajuvad kodu ning võõrsilolekut. Ristikivi puhul tasub tähele panna just neid vaiksemaid keelekontakte.

Eesti keel kui loomingu kese

Ristikivi romaanide ja luule kandvaks keeleks jäi eesti keel. See ei olnud suletud või isoleeritud keel, vaid paindlik vahend, mille kaudu sai vahendada Euroopa ajaloolisi kihistusi ja eri kultuuride mõtteviise. Eestikeelne jutustus võis liikuda keskaegses Itaalias, sõjajärgses Euroopas või pagulase sisemises ruumis, kaotamata oma äratuntavat rütmi.

Tema keelekasutuses on tähtis tasakaal: võõras maailm ei muutu dekoratiivseks eksootikaks, kuid ka eestikeelne jutustaja ei püüa seda täielikult kodustada. Kohanimed, ajaloolised tegelased, usundilised mõisted ja võõrapärased nimed säilitavad sageli oma eripära. Nii tekib tekstis tunne, et lugeja siseneb teise kultuuri, mitte ei vaata seda turvaliselt distantsilt.

Rootsi keskkond ja paguluse keelekogemus

Pagulus muutis Ristikivi suhet keelega. Rootsis elades puutus ta igapäevaselt kokku rootsi keele, ühiskonna ja kirjandusruumiga, samal ajal kui tema loominguline identiteet jäi seotud eesti keelega. Selline olukord loob keelelise vaheala: inimene elab ühes keeles, mäletab teises ja kirjutab kolmandast ruumist lähtudes.

See kogemus aitab mõista Ristikivi tegelasi, kelle jaoks kodu ei ole alati kindel geograafiline paik. Keeled tähistavad nende puhul sageli kuuluvuse astmeid. Eesti keel võib kanda lapsepõlve ja kaotatud kodu mälu, võõrkeel aga argipäeva, uue ühiskonna või ajaloolise distantsi tähendust. Keelevahetus ei pruugi olla otseselt välja öeldud, kuid selle mõju on tajutav tegelaste üksinduses ja võõrandumises.

Ka Ristikivi enda lugemishorisont laienes Rootsis. Põhjamaine kultuuriruum, Euroopa kirjanduse tõlked ja rahvusvaheline raamatukogukeskkond pakkusid võimalusi, mida kodumaale jäänud kirjanikul olnuks teistsugustes tingimustes raskem kasutada. Samal ajal säilis temas tugev vajadus hoida eesti kirjanduse järjepidevust.

Euroopa kirjanduse mitmekeelne taust

Ristikivi teostes kohtuvad eri ajastute ja maade kirjanduslikud mudelid. Keskaja kroonikad, kristlik sümboolika, rüütliromaani motiivid, modernistlik sisevaatlus ja ajaloolise romaani vorm ei pärine ühest allikast. Nende taga on pikk Euroopa tekstide ahel, milleni jõutakse nii algkeelte kui ka tõlgete kaudu.

Oluline on eristada otsest keeleoskust kultuurilisest vahendatusest. Kirjanik võib saada mõjutusi ladina, itaalia, saksa, prantsuse või rootsi tekstidest ka tõlgete, kommentaaride ja uurimuste kaudu. Tõlge ei vähenda mõju väärtust, vaid muudab selle iseloomu: algteksti kõla kõrval hakkavad tööle tõlkija valikud, uue keele rütm ja sihtkultuuri tõlgendus.

Ristikivi ajaloolistes romaanides ei ole Euroopa lihtsalt taustakaart. See on vaimne ruum, kus ideed, uskumused ja lood rändavad üle piiride. Ka merekujundid ja reisimotiivid avavad tema loomingus võimaluse vaadelda keelt kui liikumist: meri ühendab paiku, kuid rõhutab ühtlasi kaugust ja tagasipöördumise ebakindlust.

Mõjutus või keeleruum	Võimalik avaldumisvorm loomingus	Mida lugeja võiks jälgida
Eesti keel	jutustaja hääl ja kultuuriline mälu	sõnavara, rütm, kodutunde kujutamine
Rootsi keeleruum	pagulaskogemus ja igapäevane võõrsus	kuuluvuse muutumine, vaikused, kohanemine
Ladina ja kristlik traditsioon	mõisted, sümbolid ja ajalooline kihistus	motiivide kordumine ning moraalsed dilemmad
Itaalia ja muu Euroopa kultuur	ruum, kunst, ajalugu ja reis	kohanimede ning kultuuriliste detailide roll
Tõlkekirjandus	žanrivalikud ja rahvusvaheline mõttevara	milline maailm avaneb eestikeelse teksti kaudu

Tõlge kui loominguline kohtumine

Ristikivi mitmekeelsust saab uurida ka tõlgete kaudu. Kui tema teoseid viiakse teistesse keeltesse, liiguvad koos tekstiga edasi ajaloolised vihjed, iroonia, religioossed tähendused ja eestikeelse lause eriline rütm. Tõlkija peab otsustama, millal säilitada võõrapärasus ja millal anda lugejale rohkem kultuurilist tuge.

Sama protsess toimib vastupidises suunas, kui Ristikivi luges teiste maade autoreid. Tõlge kujundas tema arusaama žanrist, tegelasest ja ajaloolisest kujutamisest. Seetõttu ei ole mõistlik vastandada algupärast ja tõlgitud kirjandust liiga jäigalt. Kirjaniku maailmapilt sünnib sageli just nende kahe vahelises pingeväljas.

Tõlketeaduslik lähenemine aitab märgata ka seda, mis eesti keelde üle ei kandu. Mõni sõnamäng, ajalooline varjund või usundiline mõiste võib teises keeles saada uue tähenduse. See ei muuda teost vähem väärtuslikuks, vaid näitab, et kirjandus elab iga keele sees veidi erinevat elu.

Võõrkeelsed nimed ja ajaloolised ruumid

Ristikivi romaanides on nimed sageli rohkem kui tähistajad. Need osutavad ajastule, päritolule, usule või sotsiaalsele kuuluvusele. Võõrapärane nimi võib muuta tegelase lugejale kaugemaks, kuid samal ajal anda talle täpse koha Euroopa ajaloolisel kaardil.

Ka kohanimed loovad mitmekeelse tekstiruumi. Linnad, kloostrid, sadamad ja riigid kannavad endas eri keelte kihistusi, sest nende ajalugu ei ole ühe rahva lugu. Kui lugeja peatub nimede hääldusel või kirjapildil, muutub nähtavaks kultuuriline paljusus, millele süžee võib vaid vihjata.

Selliseid detaile tasub lugeda koos kontekstiga. Võõrkeelne termin ei ole alati mõeldud seletuseks; mõnikord säilitab see teadlikult võõruse. Ristikivi loomingus võib arusaamatus olla esteetiline võte, mis tuletab meelde, et minevikku ega teist kultuuri ei saa täielikult tänapäeva keelde ümber panna.

Kuidas mitmekeelsust Ristikivi lugemisel märgata

Ristikivi tekstide juurde tasub minna aeglaselt, võrreldes ajaloolist tausta, nimekasutust ja teose ruumi. Mitmekeelsed mõjutused muutuvad nähtavaks siis, kui vaadata romaani korraga kirjandusliku loo, kultuurilise dokumendi ja tõlgete kaudu kujunenud maailmana.

Lugemisel võivad abiks olla järgmised võtted:

• märkida üles võõrkeelsed nimed, mõisted ja kohad ning uurida nende päritolu;
• võrrelda ajaloolist sündmust või motiivi Ristikivi kunstilise kujutusega;
• jälgida, kuidas tegelase suhe kodu ja võõrusega muutub;
• vaadelda, millised tähendused tekivad merel, teel, piiril ja linnal;
• kõrvutada eestikeelset teksti võimalusel teose tõlke või tõlkijakommentaaridega.

Selline lugemisviis ei muuda Ristikivi romaane pelgalt uurimisobjektiks. Vastupidi, see avab nende emotsionaalse mõõtme. Keeled annavad tegelastele ajaloo, kuid samal ajal näitavad, kui raske on leida täielikult oma kohta maailmas, kus iga kodu võib olla kellegi teise jaoks võõras.

Selts kui keelte ja kultuuride kohtumispaik

Karl Ristikivi Selts aitab hoida seda avarat lugemisviisi elavana. Loengud, arutelud, uurimistöö ja ühised sündmused loovad võimaluse vaadelda kirjaniku loomingut eri vaatenurkadest: kirjandusloolisest, ajaloolisest, usundilisest ja keelelisest. Just arutelu kaudu tuleb esile, kui palju erinevaid kultuurilisi kihte üks eestikeelne tekst võib sisaldada.

Ristikivi loomingu juurde võivad võrdselt kuuluda nii akadeemiline uurija, esmakordne lugeja kui ka inimene, keda huvitab paguluse ajalugu või Euroopa kultuurimälu. Seltsi tegevusega ühinedes saab lugemisest ühine mõtestamine, kus võõrkeeled ei eralda, vaid aitavad näha eesti kirjanduse rahvusvahelist ulatust.

Võta Ristikivi teos uuesti kätte, märka selle keelelisi ja kultuurilisi kihistusi ning jaga oma tähelepanekuid Karl Ristikivi Seltsi sündmustel ja aruteludes. Nii jätkub tema loomingus peituv kultuuridevaheline vestlus ka tänapäeval.